Kolm nädalat tagasi lõppes puhkuse esimene osa. Need kolm nädalat käisin tööl, silm punane. Ilmselt lõhkes mingi väike veresoon silmas. Koolis juhtus seda viimastel aastatel ikka kord või paar õppeaasta jooksul, uuel tööl esimesel aastal seda ei juhtunud. Aga seekord siis jälle. Nüüd, puhkuse esimesel päeval võin täheldada, et silmavalge on juba peaaegu valge.
Ilmad on läinud jahedaks ja vihma sajab pea iga päev. Just praegu ütles ETV ilmateade, et ka homme sajab ning sadu võib olla tugev.
Tänavu on väga palju pihlamarju. Tuleb otsida, ehk õnnestub mõni vahva retsept leida, kuidas neid marju talviseks ajaks vääristada.
Kolm purgitäit Muhediku retsepti kurke tehtud, neljas ootab "lõppviimistlust".
Esimest korda tegin mahlaaurutajaga õunamahla. Ei hakka ju nende väheste maha kukkunud õunte pärast suurt mahlapressi välja tarima. Koorisin ja tükeldasin õunad ning pärast mahlategu sai "praagast" veel moosigi teha.Two in one, nagu öeldakse.
Ilmad on läinud jahedaks ja vihma sajab pea iga päev. Just praegu ütles ETV ilmateade, et ka homme sajab ning sadu võib olla tugev.
Tänavu on väga palju pihlamarju. Tuleb otsida, ehk õnnestub mõni vahva retsept leida, kuidas neid marju talviseks ajaks vääristada.
Väga palju on puude võrades kollaseid salke. Pea igas puus, tamm ehk välja arvatud.
Ei ole me kunagi varem augusti esimesel dekaadil soosaartelt võiseeni koju tarinud. Seekord saime kaasaga kumbki ämbritäie. Läksid pärast kupatamist ning tükeldamist sügavkülma ootama, mil seenesousti isu peale tuleb. Mingil päeval tuleks veel seenele minna, sest seeneseljanka tahab ju ka kohe kindlasti keetmist.
Esimest korda tegin mahlaaurutajaga õunamahla. Ei hakka ju nende väheste maha kukkunud õunte pärast suurt mahlapressi välja tarima. Koorisin ja tükeldasin õunad ning pärast mahlategu sai "praagast" veel moosigi teha.Two in one, nagu öeldakse.
Täna lõpetasin kartulimaa konksimise. Pealsed olid läinud ja kui mugulad seal märjas mullas veel pikalt oleks peesitanud, küllap siis mädanik nad üles oleks leidnud. Saagiga võib rahule jääda. "Seakaid" praktiliselt polegi. Nüüd keldri eesruumis mõnda aega tahenemas, siis sorteerimine ning saak salve.
Vanas retseptimärkmikus on mõned retseptid kapsaste hoidistamiseks. Kole palju on va kapsausse, muudkui krõmpsutavad mahlasid kapsapäid. Nende pidusöömingule tuleb kriips peale tõmmata.
Enne puhkust leidsin lõpuks lahenduse kõnniteedele. Jube mõnus on nüüd! Väga rahul olen!
Mõned õitsevad lillekesed ka. Päevakübarad on õiterohked, nagu alati.
Heleenium ei ole vist oma kasvukohaga rahul. Kuidagi ei taha puhmas suurusesse edeneda.
Selle aia-aasta suurim üllatus! Eelmisel kevadel külvatud budleiad said titepeenrasse istutatud ning sinna nad jäid. Otse loomulikult jäid nad talveks katmata.... Kõigis peenardes oli kevadel suuri talvekahjusid ja nii ma need budleiad maha arvasingi. Aga ühel heal päeval suve alguses neist mööda jalutades nägin silmanurgast mingeid hallikaid lehti. Ma ei uskunud oma silmi! Kõik budleiad olid elus! Ja tublisti kasvanud! Nende titepeenrast välja kaevamine oli omaette suur ettevõtmine - küll neil oli suur ja sügavale ulatuv juurekava. Istutasin noored budleiad töötoa seina äärde. Enam soodsamat kasvukohta soojalembeste taimede jaoks oleks raske leida - hoone sein kaitseb külmade tuulte eest ja lõunapäike paitab taimede põski.
Astilbede jõgi roosatamas.
Uno Kivistiku aretatud "Veiniõun" on väga efektne, kuid süüa ta ei sünni. Aga ideaalne õun mahlateoks, püreemoosiks ja kompotiks. Küsisn vanaema käest üle, kas ta sööks õunakompotti. Lubas süüa. Seega on mingil ajal õunakompoti tegemine plaanis. Oi, ma vihkan hoidiseid, mida tuleb veevannis kuumutada! Aga midagi pole parata. Nada, Fedja, nada!
Nädalalõpp ja uue algus on külaliste päevad.
Kole lugu küll, aga augustikuises vallalehes on juubilaride loetelus ka kaasa nimi. Oh, kui vaid saaks aega tagasi keerata!
Aga olgu selle vanusega, kuidas on, minul on puhkus. Pensionile ei lasta, ju tuleb selle napi puhkusega rahul olla. Ja olen ka. Teha on nii-nii-nii palju!
Juhhuuu! Kuu lõpuni vabadus!!!!!!
