Kuvatud on postitused sildiga küttepuud. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga küttepuud. Kuva kõik postitused

pühapäev, 30. juuli 2017

Küttepuude saaga

Heh! Kaasa tegi kevadel suuri plaane, et tema aprillikuise puhkusejupi jooksul peavad küttepuud saama saetud ning lõhutud ka. Riita ladumine ei käi arvestuse sisse, sest seal žongleerin ainult mina.
Aga nagu plaanidega tavaliselt, nii ka seekord - vett vedama nad lähevad. Eks omajagu on siin põhjuseks ka see, et meie puukuur mahutab kuskil 80 ruumi puid ning hetkel on oma poolteise kütteperioodi jagu kuivi puid olemas. Seega motivatioon rügamiseks suhteliselt madal. Aga kuna mulle meeldib igasuguste ootamatuste vastu kindlustamise mõttes "ette elada", siis sai ka sel talvel veidi puid tehtud.


Kuna aprilli-puhkuse jooksul asi ikkagi tehtud ei saanud, siis venima ta jäigi. Ja hoolega venis. Kogu raha ees, nagu öeldakse.  Isegi viimane "õlekõrs" - avatud talude päev ei aidanud. Vabanduseks jälle omajagu õige fakt, et ega taluaed ei ole mõni veatu piltpostkaart, seal ikka elu ja töö käib aastaringselt.

Avatud talude päev sai läbi, emotsioonid on laes, veel nädal hiljemgi saabuvad positiivse tagasiside sõnumid head meeleolu hoidmas - nii saigi lõpuks kuuri taha suundutud, et vahepeal saetud puud lõpuks ära lõhkuda ning katuse alla saada.

26.juulil oli seis selline.



27.juulil oli juba väikest edasiminekut märgata.



28. juulil sai koeraga "maailma otsas" tohtri juures käidud, õhtul merd otsitud ning puukuuri taha ei jõudnudki.
Seevastu 29. juulil sai tööle kõvasti pihta antud ja olemasolevad notid ongi lõhutud. Homme pean ilmselt jälle laduma ronima, muidu uus ports enam kuuriuksest sisse ei mahu.
Pilt on tehtud veidi enne päikeseloojangut. 


Aga oleks selle asjaga nüüd kõik. Kus ta siis on, kui osa ronte veel välja vedamist ootavad. Siis saagimist, lõhkumist ja ladumist. Vägisi on tunne, et mul tuleb oma sõnu sööma hakata. Ei olegi neid puid nii vähe, nagu ma kevadel torisesin....

Käimata jäi täna Aalujate kokkutulekul, Kose valla kohvikutepäeval ning isegi suhteliselt lähedal, Märjamaa kandis toimunud aiagrupi kokkutulekul. Kui ikka ei vea, siis ei vea. Kaasa tööl, mina valves. Midagi pole parata.
Juba kahel suvel on kokkutulek toimunud Raplamaal. Põhjapoolne rahvas plaanis järgmise aasta kokkutulekut meie Metsaaeda. Kuid ka lõunas on meie grupiliikmete aedu. Kahjuks siis järgmisel suvel piknik meie õues ikkagi ei toimu. Kahju. Ma juba lootsin. Eks mõni teine kord siis.

Kui ilm lubab, tuleks homme aiale tiir peale teha - ehk on mõni umbrohi vaatamata kõrbekuivusele innukalt kasvada visanud.


neljapäev, 21. aprill 2016

Sai nokitsetud siin, sai nokitsetud seal

Tänane ilm oli suisa kevadine! Päike säras selges taevas ja pärastlõunal kannatas isegi üht-teist õues toimetada. Meesperet kodus polnud ja üksi nokitsedes tööd ei taha kohe kuidagi edeneda. Sai nokitsetud siin, sai nokitsetud seal. Ei midagi revolutsioonilist. Mitu põrsast söövad ju ka seltsis parema isuga ja aias toimetamine edeneb kambakesi rassides alati lõbusamalt. Piisab, kui kaasa kasvõi töötoas või küüni all toimetaks.

Üks osa küttepuudest on nüüd saagimiseks üles rivistatud. Üritasin "kaldapromenaadil" oksi põletada, aga ei saanud lõkkele tuld ninasse. Nagu kaasa ütles, see töö nõuab brigaadi töövõttu ja minul olevat lõkke süütamise oskuste omandamiseks vajalikud pioneerikoondused millegipärast vahele jäänud. Tuleb ootama jääda, mil brigada tööks valmis on.


Uudishimu ajas vaatama, kas katte all on muld ka piisavalt laagerdunud. Vana reliini all oli muld tõesti kenati pehme, aga va sirelid  kasvavad ikka, kas  nui neljaks, olgu või pimedas. See on muidugi jälle üks niisugune projekt, mis ei ole teps mitte eluliselt vajalik. Lihtsalt tekkis suvel üks uitmõte. Ja nüüd on häda käes!


Traktorimehele sai "kaldapromenaadil" jõude lõsutavate kivide veo osas tellimus sisse antud. Tuleb vaid oodata, kunas meremees jälle mandrile pääseb. Enne aga tuleb juurida ja raiuda neid sirelimuru võsusid.


Kivihunnikus sai õige natuke toimetatud, ilmselgelt tuleb veidi suurema saega mees appi meelitada. Oksasaag, nüri pealegi, ei jaksanud piisavalt jämedaid leedreid saagida. Kui järgmised vabad päevad kätte jõuavad, eks siis saab jälle jõudumööda toimetatud.


Varased tulbid on end tänase päevaga õitsemiseks valmis seadnud.


Ja kuldtähed on siin külmas õitsema hakanud! Nad on tõesti säravad tähekesed!


Terrassil tööpäeva lõppu kuuma kohviga pühitsedes kujutasin ette, kuidas võiks meie aed välja näha sellistes mõõtudes, nagu ta oli umbes 26 aastat tagasi siia tulles. Nu jah..... ilmselgelt käiks selliste mõõtudega aia hooldamisest jõud üle, aga..... kuna ühtegi naabrit meil nägemisulatuses ei ela, krunt on lookleva jõe ja külatee vahel pehmelt öeldes ebasümmeetrilise kujuga, siis..... no kes see ikka aiataguse lohakile jätaks. Ja nii see laiutamine kunagi aastaid tagasi lahti läkski, paraku pole protsess seniajani pidurdunud. Mul oleks julgelt 3- 4 kätepaari lisaks vaja. Kevadest sügiseni. 

Homme on veel üks vaba päev, aga see on nii tihedalt ülesandeid täis tipitud, et ei oska mitte arvata, kui palju aias toimetamiseks aega jätkub. Kaasa veab õhtul Ulmuliste matka Jüriöö ülestõusuga seotud paikades (taplused toimusid siin meite kandis) ja matka lõpetuseks  süüdatakse jürituli meie lõkkeplatsil. 

pühapäev, 17. aprill 2016

Mõnusa nädala tegemised

Lühike töönädal viie vaba päevaga ongi möödas. Läinud, nagu oleks lehm keelega ära tõmmanud. Teisipäeva õhtul mõtlesin, et mis siis kahe päevaga ka tehtud sai, aga võta näpust - ei midagi erilist polnud välja hõigata. Starostj nje radostj, nagu öeldakse....

Vahepeal sai kaks päeva tööl "aega raisatud" oodates reedet ja tehes plaane kolmeks vabaks päevaks. Reedesed tegemised said kohe ontlikult kirja pandud. Mhhhh.... loetelu ei saanudki nii hirmus pikk.

Alustasin köögiviljamaa kaevamisega. Muld on mõnusalt "küps", mitte ei hakka labidalehe külge kinni. Järgmisel aastal tuleb kohe kindlasti peenarde alale panna kartul ja kartuli koha peale peenrad. Kartulimaal ei ole nii hullult ohakaid, on vaid mõned võililled. Peenramaa seevastu on väga hullult juurikaid täis.

Peenramaal loodan lopsakalt kasvamas näha selliseid köögivilju:

hiline porgand Karlena
keskvalmiv porgand Nantes 2
kollane redis Zlota
redis Regae
punapeet Detroit
jääsalat Regina Dei Ghiacc
harilik hernes Early Onward
suhkruhernes Ambrosia
aedtill Mammoth
varane salat Grand Rapetz

Lisaks hiline kapsas, varane kapsas, lillkapsas, tippsibulad, avamaa kurk,.

Siin pildil köögiviljapeenrad alles osaliselt valmis, kartulimaa ootab oma aega.


Kuna kogu aur läks kaevamisele, on lillepeenrad vaeslapse õnnetus seisus - mullused varred iikka veel nukralt turritamas. No ei jätku mind igasse aianurka. Mitte ei jätku! Ehk maikuus leian selle aja.

"Kaldapromenaadil" käib metsategu. Lepad on suureks kasvanud, on aeg mändidele ja kaskedele rohkem ruumi jätta.


Sõdurpoiss võttis oma pühaks kohuseks mändide ja kaskede päästmise ablaste kopraonude hammaste eest. See töö nõuab veel jätkamist.


Varakevadisi lilli on meie aias ülimalt vähe. Priimulaid on vaid üks väike puhmake. Kust sain, no ei mäleta.




Valgete õitega sinilill on meie juures kosunud ja õitseb tänavu juba üsna kenasti. Roosaõieline on ka vaja aeda tuua, aga no mitte ei leia seda momenti, et välja kaevama minna.


Nüüd on ees ootamas pikk töönädal ülipikkade tööpäevadega. 

teisipäev, 19. juuni 2012

Udutab...

Uduvihmane ja suht jahe on see tänane ilm. Just paras tubaste asjadega tegelemiseks. Õues oleks ju ka tööd, nii et tapab, aga loll, kes viilimiseks põhjust ei leia. Ikka nii, et maa külmunud ja kärss kärnas.
Aga eile oli väga hea päev! Saime hakkama suure töövõiduga  - küttepuud on saetud. Teine hea ja pingest vabastav on gümnaaiusmi lõpueksamite tulemuste saabumine. Nüüd on selle asjaga siis ka ühel pool!

Kollased võhumõõgad jalgupidi jõe kaldamudas. Pilt on tehtud suure suumiga, ilmselt seepärast veidi udusevõitu.

Kivikangru kõrval õitseb lodjapuu. Mullu oli ta väga rääbakas - mingid suure isuga siplased mugisid teist kahe suupoolega. Tänavu on seis märksa parem. 

Fragment Imepeenrast. See peenar on meil peamiselt suve teises pooles värviküllane. Praegu on õitsemas vaid iirised. Peagi alustavad tõnnikesed ja mõni nõgeseõis on ka juba avanenud.

Roosa õievaht pumbamaja kiviktaimlas. Mulle see pilt meeldib!

Tumeroosad õiemütsakad hakkavad Pikas peenras väge koguma. 


pühapäev, 25. aprill 2010

Päikeseline pühapäev

Tundub, et täna tuleb üks ütlemata ilus kevadpäev - päike paistab ja on päris tuuletu. Sihtisin tükk aega metsa kõrgemaid kuuselatvu, aga need püsivad paigal.

Täna oli metsaveo talgupäev. Metsas puude peale - ja kodus mahalaadimine kestis 9.15 - 14.15. Selle tööga nüüd ka ühele poole saadud! Meeskonnatöö sujus kenasti: kaks meest tõstsid puud peale, kaks meest tõstsid kodus puud maha. Minu ülesanne oli nuputada, millal meestel töö võiks valmis saada, et siis õigeks ajaks lõunasöök valmis teha. Suuremalt jaolt on ilusad lepad. Tahaks juba saagimisega peale hakata, aga poisid sel nädalal mõlemad koolis. Minul jube tihe töögraafik. Üks mees aga puid ei sae. Jääme soodsamaid aegu ootama! Pilt eileõhtusest "töövõidust" varahommikuses valguses. Mõnikord loen, mida kõike aiapidajad ühe päeva jooksul ära jõuavad teha ja masendus tuleb peale, et miks küll meie ei jõua ei puist, ei maist... Siis aga, vaadates lisatud pilte, selgub, et neil inimestel on normaalne aed - piiritletud taraga ning naabritega. Ju siis see territoorium ei olegi nii üüratult suur ja inimene jõuab päeva jooksul tõesti midagi märkimisväärset ära ka teha. Vahel, kui oma jõuetusest süda koledasti täis saab, siis tahaks, et oleks ka selline normaalne aed - 1000 ruutu või miskit sinnakanti. Samas, kuna meil naabreid silmaga nähtavas kauguses pole, siis hakkaksime nii või teisiti ka selle tara taga toimetama... Võta siis kinni, mis hea, mis halb!

Igal juhul puuhobune üritab ka täna midagi korda saata. See, mida ja mis ulatuses sõltub muidugi teatavatest asjaoludest, nimelt sellest, kui "puitunud" ja kui suures ulatuses "puitunud" see puuhobune juhtub olema.

  • Leht - ja juurselleri taimekesed kasvuhoonesse pikeeritud.
  • Porgandiseeme külvatud. (Väike aiamaa, kompostist lugedes 4. ja 5. peenar). Külvasin hästi hõredalt, et laisa aiapidajana pääseks harvendamisest.
  • Lillepeenar terrassi ees kaetud kompostmullaga.
  • Krookused naadipeenrast :( välja kaevatud. Istutasin need aedhortensiate ette. Millal naaipeenraga jätkata saan, seda mitte ei tea.

Päeva keskel oli tuul nii tugev, et ajas või sea püsti. Nüüd, õhtupoole on ta jälle veidi taltunud.

laupäev, 30. jaanuar 2010

Küttepuudest

Talv on olnud harjumatult külm. Küttepuid teevad inimesed ikka paljude aastate keskmise järgi. Viimasel ajal on olnud palju kuulda/lugeda, et inimestel suur mure - talveks varutud küttepuud on kas otsas või ohtlikult otsakorral. Ja kuivade halgudega kipub puuhoovides kitsas käes olema... Mulle meeldib, kui on suured varud. Mulle meeldib veidike "ette elada".
Meie puukuur (mis mõnede arvates on rohkem seda nägu, nagu teise mehe maja) on ikka hästi suur. Eks selle suuruse määras omal ajal ära maha lammutatud laut-aida vundament. Ja nii ongi kuuri mahutavus nii enam-vähem 80 ruumi. Silmini täis on see kuur olnud vaid korra, kui maaparanduse käigus palju puid tuli maha võtta.

Sel sügisel oli puude kulu väga väike. Ilmad olid ju soojad. Eks nüüd siis on hea seda "ülejääki"kütta.
Tegelikult tahtsin siia kirja panna kiidulaulu suurtele pakkudele. Edaspidi me enam ei vannu ja siuna väga okslikke ja keerdus puunotte. Oleme tänu "kirvekõlbmatutele" nottidele palju normaalseid halge kokku hoidnud. Nii hea on olnud panna kaminahju see suur jurakas. Las ta siis põleb seal omasoodu ja jagab soojust nii elutuppa kui ka ülakorrusele.

Ainuke mure on selles, et neid suuri notte ei tohi laduda teiste puudega ühte riita. Ma tean küll, kus suur hulk notte praegu on, aga kätte neid mitte ei saa. Ilmselt tuleb suurte nottide kuhi tekitada kuuri põrandale siis, kui mõlema tiiva virnad on juba laotud.

neljapäev, 16. juuli 2009

Lämbe suvepäev

Tänane ilm oli juba varahommikust peale selline lämbe, et mõtlesime: kui nüüd pauguga vihma ei tule, siis teda ei saagi tulema. Varahommikul, kui veel kaste murul oli, toimetasin kasvuhoones - vähendasin alumisi lehti ja toestasin abivajajaid. Pildil ka näha, et kasvuhoones on nagu natuke rohkem valgust. Hiljem hakkasime niitma. Poisid vaheldumisi traktoriga, mina vana muruniidukiga. Sellega võib igasuguseid katseid teha. Täna katsetasin, kuidas oleks vanal kartulipõllul niita. Niitis - vaevaliselt ja mõnikord kivide krigina saatel. Rohkem siiski ei julgenud, mõni teine kord ehk veel. Palavus hakkas aina hullemaks minema - ega saanudki muud, kui viluvarju istuda ja natuke fotokaga klõpsida. Muruniidukit ebasihipäraselt kasutades jäid heinamaal silma ühed putked. Need on sellised suht hilised õitsejad. Tõin neid põrandavaasi. See ka nagu väike katse - kas püsivad vaasis ja kui kaua püsivad.
Poistel ammu puude lõhkumine lõpetatud, aga mul ladumine lõpetamata. Täna sain siis selle asjaga ka ühele poole. Kuuri põrand on nüüd küll veel puhastamata, aga ma ei pääse käruga tagumise ukse juurde - saag on veel ees.Nii paljuke me neid puid siis seekord saime - vähevõitu nagu. Aga Arnel puhkuse teine pool novembris. Küllap ta siis metsateoga jätkab. Nii tobedal ajal puhkusega polegi ju midagi muud peale hakata.
Kell pool kolm kostus esimene müristamine. Lõpuks podises taevas nagu pudrupada - ainult Tallinna suunal polnud ühtki äikesepilve. Saime kätte oma pauguga vihma! Õnneks hoidis ta seekord viisakat distantsi ja ei olnud ka eriti pahur. Aga vihma kupatas küll alla, et vähe polnud.

Tänastest plaanidest tegemata (vihma, mitte laiskuse tõttu):

  • Uurimata, kas kartul lõpuks õitseb või ei õitse. Kaugemalt vaadates tundus, et äkki siiski õitseb. Pilt tehtud. Kartul õitseb!


  • Kuuriesine peenar läbi kaevamata.


  • Aedhortensiate tagant liiliad välja kaevamata ja ümber istutamata.


  • Sauna taga (jõe ääres, mitte tiigi ääres) "hullumaja" likvideerimisega alustamata. See on see koht, kuhu kunagi 12-13 aastat tagasi sai peenar rajatud - tagareas varased floksid, esireas tõnnikesed. Praegu on seal park suureks kasvanud ja lilled on pimeda kätte jäänud. Sellest ei maksa rääkidagi, et nad on naatidesse uppunud. Vot ja nüüd plaan nad sealt välja kaevata, juured umbrohujuurtest vabastada ning lilled Imepeenrasse ümber istutada.


  • Kasvuhoonest tomatitelt roogitud lehed minema vedamata. Veetud!


  • Kasvuhoonest paprikate peenra otsast maasikad välja kaevamata. Välja kaevatud!


Vihm jäi järele. Kas õhk on klaarim? Jee ta on! Ikka samasugune. Nüüd veel niiskem ka - justkui saunas!

Otsisin vikatit - ei mina aru saa, kuhu see pistetud on-. Plaanisin minna tänava äärt niitma - vihmaga ju ikka minnakse heinakaarele. Vikatit ei leidnud, leidsin sirbi moodi asjanduse :( Sellega ei kannatanud teha muud, kui takjaid nottida tee ääres. Teisel pool teed - jah, ep ole mede maa... aga on meie "ukseesine". Ja vot seal need takjad ei ole mitte soovitavad.

Seoses sellega veel üks eksperiment: tea, kas takjas on ka vaasilill? Karta on, et pole teps mitte, aga katseaja teeme läbi.

kolmapäev, 10. juuni 2009

Figaro siin, Figaro seal

Tänase päeva "aruandeks": a) rohitud sai - vähe küll, aga selga peab funktsioneerimisega ikka pikkamööda harjutama
b) Kuuris puude ladumine, tegelikult küll kõrgustes turnimine - nagu mingi makaak kohe. See puude ladumine oli vajalik selleks, et siis ma olin nagu vanasti mõisates eestööline. No ja mõjus: poisid ei vahetanudki iga viie minuti järel. No ei saa siis kahekesi korraga puid lõhkuda! Aga ei - kirve nimetust pidi kandma ainult Fiskarsi kirves. Ei tea, mis asjad need teised kirved siis on?

Panin siia pildi ka hirmuäratavalt kõrgetsest puuriitadest. Idaküljes on neljas riit lõpetamata, põhjaküljes on valmis kolm riita. Me oleme vist ainult ühel korral oma 80 ruumise kuuri silmini täis saanud. Praegu see küll ei õnnestu. Aga mulle meeldib, kui varu on kaheks talveks - iial ei või ette teada, mis juhtuda võib.
Pildil on ka päikeselaik! Mõelda vaid, meil paistis päike tänase päeva jooksul umbes pool tundi - poole seitsmest seitsmeni. Isegi jope kannatas seljast visata - tervelt 15 kraadi oli sooja. (Ma tahan Kreetale!!!!)

Eelika on naljatilk! Ta leidis, et nüüd, kui uus direktor valitud, algab meie kooli õpetajatel võõrutusperiood eelmisest direktorist. Ja see pidi olema väga õrn aeg ning võõrutatavad vajavad erilist hoolt ja tähelepanu :)

Hilisõhtul hakkab Heinassoo poolt tõusma paks piimjas udu. Kased lõhnavad, kägu kukub, ööbikud laksutavad, musträstas laulab otse maja ees vahtra otsas..... ja sääsed, sääsed, sääsed...

laupäev, 2. mai 2009

Päeva "saak"

Eelmisel suvel olin nii tujust ära ja ükskõikne, et isegi lilleamplit ei vaevunud üles riputama. Vaatasin täna Rohelises Kaubamajas lilleampleid - oli neid igasuguseid, aga.... Ostsin siis kask rippfuksia taime ja sain oma ampli 5 korda soodsamalt kätte. Ja kasutult kasvuhoone riiulil olesklenud amplipott leidis taas rakendust. No ma vähemasti loodan, et praegu sellistest väikestest taimekestest kasvab suve jooksul kena õitepuhmas.

Meite mehed saagisid ükspäev natuke ka puid. Otsustasime, et teeme puude lõhkumise töö niimoodi jupphaaval ära, siis ei tundugi see töö nii lõputuna. Üsna mitme puuriida põhjad on juba tehtud.
Homne päev tuleb pühendada maa kaevamisele, aeg surub peale. Homme Arne ka kodus. Poisse ei lase aiamaa ligigi, sest see on teada värk, et ega umbrohujuurikad kaevamist sega.

esmaspäev, 27. aprill 2009

Puud on välja veetud

Järjekordne tegemist nõudnud töö on saanud ühele poole. Ca 20 ruumi puid peaks saagimist ja lõhkumist ootama.