Kuvatud on postitused sildiga pidu. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga pidu. Kuva kõik postitused

teisipäev, 19. juuli 2011

Juubel tähistatud

Vanaema juubelisünnipäeva tähistasime laupäeval. Nii tore oli näha Eestimaa lõunaosariikides elavaid kalleid inimesi. Kõikse vahvam oli veel see, et ei käidud tuld toomas/viimas, vaid oli aega ka pikemaks jääda. Super!!!

Pühapäeva hommikul tegime matka Järlepa järve äärde. Sumpasime soos ja kõndisime soosaartel. Ilm oli jahedavõitu ja pilves, seega järves sulistamine jäi seekord ära. Aga tore oli siiski!

Mõned pildid soost.
Murakaid oli kole-kole vähe! Sinikaid oli ka vaid näpuotsatäis.
On küll südasuvi, kuid soos on juba sügisesi murtud värvitoone.

reede, 16. oktoober 2009

Naljanumber

Tuleb välja, et vahuvein on "non alcohol" - saada veel mees alkoholi ostama! Ikka ise! Ma tean küll, milline see lastešampuse pudel välja näeb :) Aga et tavalise vahuveini pudeli ja sildi taga võiks olla alkoholivaba kraam - no vot selle peale ei oleks osanud küll tulla!

Ja välja tuli see nii, et meie prantslanna uuris silte ja kiitis, et küll eestlased on ikka tublid - joovad alkoholivaba "alkoholi".

Monika naeris, et igal asjal on oma head küljed. Etiketi koha pealt pidavat olema "väga viis", kuna pooled on ju niikuinii roolis. Natuke tuleb siis homme korrektuure teha.

Tegin seda uut toitu - typical - ega ei aja küll näpuga rida, et mida kui palju täpselt. Ikka isemoodu. Natuke nagu puine see põhi tuli, kippus rulli keerates murduma. Aga ära söödi. Ma pidin Madisele tükikese jätmiseks "jõudu kasutama" :)))

kolmapäev, 14. oktoober 2009

This is it...

Tänase tööpäeva võin rahulikult korstnasse kirjutada.
Klassi ma kohe ei pääsenudki. Poisid olid ukse peale valvama pandud ja mind saadeti tagasi: "Mine joo veel üks tass kohvi!" :)
No lõpuks olid nad siis valmis... Evelyn on teada oma alati otse ja keerutamata küsimustega: "Õpetaja, miks sa nutad?" Mis mul öelda oli? Vaid seda, et ei nuta - silmad on lihtsalt märja koha peal. Mis muidugi tuli ka kohe lahti seletada.
Lapsed olid peoks tõsiselt valmistunud. Suurema osa tänasest päevast veetsime kodundusklassis. Tegime pitsat ja kartulisalatit, maiustasime kirju koogi ja muffinitega. Mõnikord on niimoodi sisustatud tunnid ehk väärtuslikumadki, kui seda oleks tavaline eesti keele või matemaatika tund. Õppisime ju eluks vajalikku: kuidas kartulit ja porgandit koorida nii, et pool sellest prügiämbrisse ei satuks, mida teha, et sibul nutma ei ajaks, kuidas salatimaterjali peeneks tükeldada, kui vedel või paks on parim pitsataigen ja takkatippu veel ka küpsetamist. Lisaks muidugi ohutustehnika kogu selle sebimise juures.
Lapsed olid täna kuidagi üllatavalt armulikud ja lubasid salatit ja pitsat loodusõpetuse tunnis ka viiendikele-kuuendikele jagada.
Lapsed olid muusikatunnis ja mind kutsuti muusikaklassi. Millega nad mind seal üllatasid, selle võtsin videosse aga üles on see veel laadimata.

Tänane koolipäev näitas jälle, et väikesel koolil on oma võlu ja väärtus. Meie kuuekümnest õpilasest nelikümmend üheksa on kõik justkui minu lapsed. Praegused üheksandikud olid mu esimesed liitklassi neljandikud.

laupäev, 5. september 2009

Paunkülas

Minu mees oli kutsutud Paunkülla kõnelema hästi vanadest aegadest. Üritus algas endise Paunküla kooli juures lipu heiskamisega. Praegu kuulub hoone Audentese Spordikoolile. Siin viiakse läbi treeninglaagreid. Noh, maja on vähemasti kasutuses. Ja kui ma nüüd ikka õigesti kuulsin, siis kasutab maja ka Paunküla külaselts.
Lipu heiskamise järel sõitsime vana koolitare asemele. Külarahvas oli võtnud kätte ja kaevanud mantelkorstna jäänused suure põllukivide hunniku alt välja. Plaanid on selle koha edasi arendamise osas veel suured. Seda oli kena kuulda.





Sel ajal, kui suure kivi kohale toimetamise seiklustest räägiti, olin ma jälle jumal teab kus. Igatahes nii paljukest kuulsin, et kivi oli algselt olnud kuskil Tartu maantee ääres ja kandnud endas üsna suurt ohtu liiklustrassile. Järgneva pildi juures tahaks natuke targutada, aga jätan seekord vahele :) Härra vallavanem austas üritust oma kohalviibimisega lausa kahes rollis - täna oli üritust lauluga ilmestamas Kuivajõe meeskoor, kus ka vallavanem laulab. Mulle meeldib, et kivil ei ole kasutatud suurustavalt sõna "koolimaja", vaid "koolitare". Olid ju tollel kaugel ajal hooned just madalad tarekesed.
Kõrvu jäid kõlama vallavanema sõnad valla haridusasutuste ja hariduselu tuleviku teemal. No saame näha! Meest sõnast......!


Kivi avatud, sõitsime tagasi Paunküla vanasse koolimajja. Algas väike ajalookonverents.

Kõigepealt esines Paunküla mõisa praegune "mõisnik". Mees tegeleb mõisa ajaloo ning mõisnike elulugude uurimisega. Varsti on loodetavasti ilmumas ka sellekohane raamat.

Seejärel esines väikese kontserdiga Kuivajõe meeskoor.

Pärast väikest vaheaega sai sõna Arne. No tema ikka oskab rääkida! "Spikri" ta omale küll trükkis, aga ei kasutanudki seda. rahvas oli teemast huvitatud ja esitati isegi küsimusi, mida jätkus hiljem kohvilaudagi. Ehhee! Aga ma sain ka suud pruukida ja teatud teemal külaseltsi südametunnistusele koputada :) Mõni tädi keeras selle peale kohe ringi, et näha, kes k...t see veel on :)
Üritus osutus oodatust pikemaks, aga oli huvitav!

laupäev, 22. august 2009

"Välisvaatlejana" Kõue külade päeval (täiendatud)

No kuidagi ei õnnestunud kindlat meelt säilitada ja oma nina võõra valla ja võõraste külade üritusse toppimata jätta! Aga mulle meeldib see vald, meeldivad need külad oma tegusate inimestega ja nii me mehega sinna üritusele läksimegi.

Kõue külast on minu meelest (võib-olla võõra vaatenurk polegi nii väga vale) kujunenud Kõue valla mitteametlik keskus. Ja mis siin imestada olekski - Ardu oma suurte korterelamutega on lihtsalt üks väiksemat sorti magala. Maaelu selle tegelikus tähenduses elataksegi väikestes ja vaiksetes metsakülades.

Pean aga jälle ja jälle kiitma inimesi, kes julgesid välja mõelda nii hullumeelse idee ehitada rahvale oma maja. Aga siin ta nüüd on: ilus, puidulõhnaline, polüfunktsionaalne ja mis peamine - seest suurem kui väljast. Ja see lillepeenar.....
No on ikka inimestel fantaasialendu!
Crazy kujunduselemendina suurestükk taluväravas - no paneb ju muigama!? Aga praktilisest vaatenurgast võttes on see lillepostament ikka väga asjalik - hea tugev alus hoiab kolm lilleposti kenasti tasakaalus.
See on vist see laululava. No vähemasti lava esinejate tarvis. Ma ei tea, kas asi pooleli, aga ma paneks katuse ka peale. Ilm meil enamasti ju rohkem selline vihmasepoolne.
Kena külakiik. Või kutsutakse seda sealkandis ka "rahvakiigeks"? Mu õpilased nimetavad meie õue peal seisvat külakiike küll rahvakiigeks.
No ma ei usu, et need istikud on tasuta saadud. Selle suure ettevõtmise juures on ikka küllaltki suured rahad mängus. Super inimesed, kes selle kõik välja on osanud "kaevata".
Küpsetisi oleks oodanud näha palju rohkem. Kuidas on lugu nende "enesest lugu pidavate taluperenaistega"? Küpsetiste pildid:

Maja taga on küllaltki suur kallak. Ei tea, kas seal all on kunagi iidsel ajal mingi oja voolanud?
Ikka see Kõue Rahva Maja - nüüd vähe teise nurga alt vaadatuna.
Üks põhjus, miks ma sellel üritusel osaleda tahtsin, on näha alloleval pildil - raamat Kõue ajaloost.

Ja on veel üks põhjus, miks osaletud sai: aeg läheb ja memmeke Orava külast on vanaks jäänud. Tuleks suguvõsa kokkutuleku organiseerimine tema õlult ära võtta. Äkki mängiks välja juba aasta pärast? Meie õu on suurem kui maa-ala Kõue Rahva Maja ümber. Kiik ju ka omast käest võtta. Ja üht-teist muudki. Ühesõnaga: käis väikest viisi "tööstusspionaaž".
Laadal oli ju muudki peale puidust meisterdatud imeasjade.
Margit on vahva piiga, kes armastab käsitööd teha. (Kuna ise olen käsitööinimene, siis seda enam sümpatiseerib noore inimese käsitööhuvi.) Arvan, et Margit peaks järgmise aasta külapäevale mõeldes juba varakult valmistuma hakkama. Mõtteid ja tean, et ka oskusi tal on. Ostsin omale ühe väikese londiga tegelase. Mul oli parasjagu üks mälupulkadest ilma riputiseta. Nüüd olemas!
No ja kui ikka targutada ka, siis seda, et memmedel on kindlasti kapisoppides peenemat näputööd. Olgu siis noorpõlve kodunduskooli ajast või viimasel ajal pensionipõlves tehtut. Nende tööd on kindlasti seda väärt, et rahvale näidata. Noh, kasvõi näitusmüügina.
Külapäeval jagati tunnustust hakkajatele inimestele, kes nõu ja jõuga on kaasa aidanud külades huvitavate ürituste korraldamisele. Selleks puhuks olid tehtud kenad raamitud tänukirjad ja lisaks veel ka kena kingitus elava taime näol.
Sirje annab kingitused meie õpetaja Endale edasi.
Nüüd on vist kõik...
Oh ei ole!
Veel üks mõte. Ma küll ei tea.... võib-olla on selline asi juba olemas, aga noh, targutamise mõttes või nii....
Igal külapäeval võiks kokku tulnud seltskond istutada "külapäeva puu". Kena, kui juures oleks ka silt daatumiga. Noh, see oleks natuke nagu ajaloo talletamiseks või sedamoodi...
Ja nüüd tõesti lõpetuseks: Tore oli näha, et külapäevale olid tulnud inimesed igast generatsioonist. Sellised asjad seovad inimesi. Eriti tore oli näha noori!
Tõsiselt kahju on sellest, et ise ei ela sealkandis...

22. august

Täna tegin sünnipäevakoogiks seda Võidula mõisakooki. Väga hea tuli! Aga nüüd kisub kiireks! Tahame Kõue külade päeval ka ära käia enne, kui järgmised külalised õhtul tulevad.

pühapäev, 5. juuli 2009

Imeilus laulupidu!

Nii palju ei ole vist varem sini-must-valgeid lippe lauluväljakul lehvinud. Vähemasti mitte laulupidudel Hea meel on tõdeda, et isamaalisus ei kuhugi kadunud. Pigem on see taas tugevamaks muutunud. Ilmselt seovad rasked ajad inimesi tugevamalt kokku.
Tänane kontsert oli tõeline "üheshingamine". Meeletu, meeletu rahvahulk!!!!

Laulud olid imeilusad! Poisid olid väga ärritatud ja ähvardasid mitu korda teleri kinni panna, kui ema nutmist ei lõpeta. Kes see nuttis? Pisarad lihtsalt voolasid ja voolasid, sest nii ilus ja südamlik õhkkond oli laululaval ja mäenõlval.
Ma siis ütlesin neile, et minu jaoks on laulupidu oluline 69.-st aastast alates. Selle peale natuke mõeldi - ilmselt arvutati. Siis järgnes imestunud konstateering: "Aga sa olid siis ju mingi pätakas alles."
Just nimelt - pätakas.
Teadlikuks olümpiavõistluste jälgijaks sain märksa hiljem - alles 1976. aasta Innsbruckist alates.

Õnneks pidas ilm ka täna kenasti vastu. Paar sahmakat kedagi ei heidutanud ja pidu oli super-super - super!!!!!!!
Aitäh laulvale Eestimaale!!!!!!!!

laupäev, 30. mai 2009

Imeilusad lilled!

Need võrratud liiliad on minu algkooli lõpetanud neljandikelt. Küll on ikka suured õied!!!

laupäev, 20. detsember 2008

Saime jälle kokku

Täna said täditütre kodus kokku sugulased, et tähistada täditütre ja tema abikaasa 50.-ndat pulma-aastapäeva. Mehed kaebasid oma rasket elu 100% - või 50%-liselt saarenaistega.
Minu mees ütleb peale iga saarlastest sugulastega kohtumist, et tal tuleb siis tahtmine kirikule lühter annetada tänuks selle eest, et tema naine kõigest 50% saarlane on. 100% -lise variandi puhul oleks tema vaeseke juba otsad andnud. See saare naiste kangus pidi ikka ületamatu olema. On jah ületamatu! Ja jumal tänatud, et on!

Iga kord, kui mu sõbrad täditütart näevad, imestavad nad, kuidas meil nii suur vanusevahe saab olla. Aga miks ei saa, kui minu isa oli 13-lapselisest perest noorim. Nii ongi minu vennas tädi- ja onulastest noorim. Vanusevahe on noorima ja vanima vahel aga kaugelt üle kolmekümne aasta.

Nii kahju, et Koidu meie hulgas olla ei saanud. Mina ei saanud oma vanemaid kuldpulma puhul meeles pidada muul moel kui küünaldega kalmistul. Täditütar käis abikaasaga koos aga kalmistul oma ainsa tütre haual. Loodetavasti on Koidu nüüd oma tütarde lastele kaitseingliks.

Peale Koidu õnnetut surma olen tihti mõelnud, et mul on vedanud ja tuleb tänulik olla iga päeva eest, mis meile elada on antud. Iga hetk võib olla viimane, eriti liikluses. Ma võin ju korralikult sõita ja kõiki reegleid täita, kuid siis kihutab vastu mingi hull ja ongi kõik. Koiduga just nii halvasti läkski. Ema-isa juures käies panen alati küünla ka Koidule, oma lapsepõlve mängukaaslasele...

reede, 19. detsember 2008

Nüüd on see siis tehtud!

Meie jõulupidu on peetud. Väga ilusasti tuli välja! Paaris kohas läks tekst sassi, aga lapsed oskavad väga hästi improviseerida.
Meie õpilaste arvu vähenemist peegeldab ka meie jõulupeo publiku arvukus. No ei ole enam aula puupüsti rahvast täis! Kõik näevad lavale ja seina ääres püsti seisvaid inimesi oli ikka suhteliselt vähe.
Piltide üles laadimine Moblyngis praegu käib. Lapsed kepslesid minu ümber ja kauplesid, et ma juba täna pildid kodulehele üles paneksin. Ütlesin küll, et õpetajad istuvad veel kohvilauda ja saan hilja koju, aga lapsed lubasid kasvõi kell kaksteist öösel vaadata, kas pildid on juba üleval. Noh, eks näe, kaheteistkümneks on kindlasti olemas.