Talv tahab tulema hakata

Üsna mitmel päeval on sadanud lund. Pigem küll märga lund, mis kohati rohkem vihma meenutab. Kuid mingi valge kirme maas ju on.

Auk augus kinni ja augu põhjas ka auk

Maal on tore elada, aga vot teed on siin küll séllised, et tahaks Karlssonina lennata.Mõnikord on hing nii tige, et tuleb mõte auto remondiarve omavalitsusele esitada...

Valla FB lehel oli kruusateede kehvast olukorrast juttu ning teema aktuaalsust näitas kommentaaride ning saadetud fotode hulk. Tegin minagi kodu  lähedasest ja igapäevaselt kasutatavast teeelõigust pilte.

Need lombid on ka üsna sügavad...

 Siin on suisa näha, kuidas teepervelt on sõitavat kohta otsitud.

Aiahooaja lõpetasime traditsiooniliselt lõkketeoga

Vindus kevad 2017, vindub ka sügis. Päikest näeme harva jões on püsivalt  kõrge veeseis. Lõigatud on püsikute pealseid ja oksi-raagusid.

Eestlased on minu arvates tulekummardajad ja nii ka meie. Lõke kuulub iga suurema koduse talgupäeva juurde. Seekordne lõke praksus ka kenasti, kuna põletasime Sahhalini konnatatra varsi.

Lõke annab head tossu, kuna kogu põlev kraam on ikka niiske mis niiske.

Lehekõdu algmaterjal on kokku kogutud

Üle mitme sajupäeva näitas täna ennast ka päike. Kuigi mitte pikalt. Küll sadas lörtsi,küll sadas vihma. 

Majaesised väikeplatsid on riisutud vähemalt neli korda. Sel sügisel on rähn otsutsanud sepikoja sisustada vahtra otsa. Muru on suuri kuuskäbisi täis.

Hostahekk sai hobussõnnikut.

Pumbamaja penar on 2/3 osas lehtedest puhastatud.

Õunaaed sai riisutud kolm korda.
 Kuuseheki aluse vaatan üle kevadel. See ala on osalislt korrastatud ning seal on nüüd suur kannikeste ja piibelehtede kasvuala.

Igal kevadel sajatan kastanipuud tema paksu lehekihi pärast. Tänavu poetas puu kõik lehed maha üllatavalt varakult. Eksperimendi korras korrastasin varjupeenra seekord sügisel. Sel kevadel selgus, et seal on mõned uued kevadised õitsejad, keda see paks lehekiht lämmatama kipub. Ühtlasi said hostad hobusesõnnikut.

Siin on kõige suurem vahtrate rivi. Ühtlasi ka kõige paksem lehtede kiht. Riisutud sai seegi ala. Pojengid sai hobusesõnnikut.

Töötoa otsas hostade peenar hobussõnnikuga rikastatud.

Mõned silma riivava koha tahaksid veel muruluuda tunda saada, aga ausalt öela on õuetööde isu otsas mis otsas.

Ilm on sama ettearvamatu kui tite pepu.

Kui oktoobri viimasel päeval säras päike ning õues oli suisa varakevade tunne, siis järgmine hommik tervitas meid taas lumesajuga

Ja mul oli plaan lehtede riisumisega jätkata!

Vist ikka pole mõtet....

Sügis tuli tagasi

Oktoobrikuu viimane päev on üllatavalt kaunis oma päikesepaiste ja taevas sõudvate valgete rünkpilvedega.
maha said tipitud viimased lillesibulad, mutimullahunnikud teisaldasin lillepeenrasse. Majaesised väikesed muruplatsid on nüüd loodetavasti viimast korda puhtaks riisutud ning järgmine riisumine tuleb alles kevadel.

Maja otsaküljes sai vahtralehti riisutud. Maja nurga taha ei olnud mõtet minna, seal möllas vinge põhjatuul.
Päike käib juba uskumatult madalalt ning juba peale keskpäeva tekkisid aeda tumedad varjud, mis õues tegutsemise indu tublisti kahandasid.

Veel oktoobrilume pilte

Kõnnitee tuli lumest puhtaks rookida, sest pisike Reku peab ju ometi saama õues pissil käia saama. Näha on, et lumekihi paksus on üsna muljetavaldav.

Kuused kui detsembrikuises metsas.

Küüniotsa peenar on lumme mattunud.

"Veiniõuna" punased lehed lumes.

Esimene lumi 26.10.17.

Mullu tuli esimene lumi päev varem, kuid tänavu kompenseerib Ilmataat hilinemist lumerohkusega. muudkui sajab aga juurde.

Et kutsikas õue pissile pääseks, pidin kõigepealt lund rookima. Üllatavalt palju on lund hilisõhtu ning öö jooksul sadanud.

Vaade nagu talvel.

Küüniotsa peenar on lumme mattunud.

21. oktoober. -5 kraadi ja härmatis

Auto esiklaas on paksus jääs.

Särav päevakübar on üks ütlemata tänuväärne sügisel õitseja lilleke.

Tuhkurenelas "Gerfsheim"

Kaunis kukehari on võimas ja lopsakas.

Petersell

Küüniotsa peenra kaunitarid

                                     

Muru niitmine sai ilmselgeltliiga vara ära lõpetatud.

                                    

20. oktoober - esimene tõsisem öökülm

Suvelilledega on nüüd küll asi ühel pool. Õistubakas meil õitsema ei läinudki.

Kressidest on suisa kahju -nii palju ilusaid õisi jäi maha.

Hostade lehti ei raatsi maha lõigata. Nad on nii ilusad ja säravkollased.

Metsatalu sügisidüll.

Vaarikas "Polka" viljad jäid suures osas küpsemata.

Ka astilbed on tänavu vahvate murtud toonides kollased, beežid.

Vanas pargis on hetkel lehised need kõige värviküllasemad.